Korter hosteliks...

Neljapäevast alates (07.07.2011) on meie korter justkui hostel. Majutasime Korea poissi ja kahte Eestlast. Viimaks peale viite kuud kohtasin Bukarestis Eestlasi, keda ma varasemalt ei teadnud. Laupäeval pakkusime aga öömaja Peruu poisile ja Leedu tüdrukule.

Kuidas kõik need inimesed meie juurde sattusid?

Korea poiss kirjutas Couchsufingus (neti lehekülg kus inimesed pakuvad/otsivad tasuta öömaja) Ewale, et ehk saame teda majutada. Mõtlesime tükk aega ja otsustasime, et oleme lahked ja pakume peavarju. Eestlased sattusid meie juurde läbi ühe meie Prantsuse tuttava. Nad kirjutasid temale samuti Couchsurfingus. Kahjuks Prantsuse poiss ei saanud kedagi selajal majutada. Seega teades, et olen Eestlane küsis ta kohe minu käest, et ehk ma tahan oma kaasmaalasi aidata. No polnud vaja pikalt mõeldagi, suur rõõm oli Eestlasi siin kohata. Peruu poiss ja Leedu tüdruk on aga samuti vabatahtlikud Rumeenias ja käisime nendega Doonau deltas. Kuna Peruu poisi projekt lõppes ja tal on Bukarestist lend, siis palusid nad, et ehk on võimalik meie juures ööbida. Eestlased ja Korea poiss olid lihtsalt pikemal ringreisil Rumeenias, Ukrainas jne. Eestlaste sihtkohaks on Kreeka, Korea poiss aga liigu Türgi poole.

Meie külalised olid kõik väga toredad ning meil oli võimalus maitsta Korea suppi ning kartuli rooga Peruust ning muidugi minu poolt Eesti kama. Peaks mainima, et kultuuride erinevus on märgatav söögi valmistamise protsessis samuti. Korea poiss hakkis küüslauku peaagu, et kung fu võtteid kasutades, plus mingeid sõnu lausudes ning täpselt aega jägides. Peruu poiss valmistas sööki aga lauldes ja ladina rütmide saatel tantsides. Eesti kama valmis aga vaikuses.

Nüüd oleme natuke väsinud aga samas õnnelikud, et meil oli võimalus saada erineviad maitse elamusi ning uusi teadmisi natuke eksootiliste riikide kohta. No ja minul oli kõige suurem rõõm Eesti keelt rääkida. :)

Vürtsikat Korea suppi maitsmas.

Nimed Korea tähestikus.

Peruu kartuliroog.