Kurikuulus Dracula

Rumeeniaga seostub kindlasti kõigile krahv Dracula ehk Vlad Tepes – kuulus vampiir, kes on elanud sadu aastaid. Ka mina ei teadnud enne siia tulekut Rumeeniast muud, kui et siin on Transilvaania mäed ja Dracula lossid. Kahjuks või õnneks on inimestele teatud Dracula kirjaniku poolt väljamõeldud tegelane, mis ei seostu tegeliku looga peaaegu et üldse mitte.

Dracula puhul oli tegu ühe tuntud suguvõsa liikmega, kes sai kuulsaks kurjategijate ja vaenlaste teibasse ajamisega.Tõeline krahv Vlad Dracul sündis aastal 1431 Sigishoara lraminnas. Tema isa oli Valahhia vürst ning poega hakati kutsuma Draculaks ehk Draculi pojaks.Türgi vastu sõdides ei tuntud seal kandis vaenlaste vastu mingit halastust – need aeti lihtsalt teibasse. Ainult türklaste väeülemale tehti erand: tema aeti kullatud otsaga teibasse. Väidetavalt ajas krahv Dracula teibasse kuni 40 000 inimest. Müüdid räägivad, et julm valitseja jõi vaenlase verd, et ammutada sellest jõudu. Ta hukkus 1476. aasta detsembris lahingus türklastega Bukaresti lähedal. Draculal on Rumeenias üldiselt rahvuskangelase maine, kuna tema poliitika tulemusena ei suutnud türklased Rumeeniat vallutada ning ta siiras pühendumus oma kodumaa kaitsele äratab poolehoidu siiamaani.

Krahv Dracula õige elukoht on varemetes ning turismi lehekülgedel sellele viiteid ei ole. Nii külastasin ka mina hoopis lossi nimeba Bran mis on kuulus tänu Bram Stokeri poolt kirjutatud Dracula loost. Loss ehitati 1377. aastal, et kaitsta tähtsat kaubateed türklaste eest. See asus strateegilises kohas, mis jääb Transilvaania piirialadele. Nii loodeti ära hoida röövlite saabumist riiki ja kindlustada kaupmeeste turvalist liikumist. Loss on hästi säilinud ning praegu tõeline turismi magnet.

Mina nimetaks lossi pigem kindluseks, sest minujaoks on loss midagi suursugust ja väga uhket. Siiamaani ei ole ma ka kohanud ühtegi inimest, kes oleks öelnud, et loss on vaatamist väärt. Mina jäin aga vägagi rahule. Tõsi Brani loss on ise vägagi lihtne ja tagasihoidlik, kuid loodus lossi ümber, mägede ja rohelusega on võrratu. Lossi tornis võibki vaadet nautima jääda ja unistada, et küll oleks mõnus kui endalgi oleks väike majake rohelise mäe otsas, kus künka serval lamades pilvi uudistada. Kahjuks on aga loss pidvealt üle rahvastatud, nii et kauaks sinna unistama jääda ei saa, sest kõik tahavad vaadet nautida ja igas poosis pilte teha.

Nüüdseks on kõige kuulsamad kohad Rumeenias külastatud ja üha enam tuleb hakata mõtlema kohvri pakkimisele. Kuid loodan, et leian veel võimalusi midagi huvitavat uudistama minna.