Eilse õhtu veetsin "tee aias". Bukarestis on päris palju tee maju, enamjaolt on nad küll natuke peidetud kohad aga väga mõnusad ja hubased. Rumeenias kutsutakse tee maju Ceainerie'ks. Mis kõige tähtsam, menüüs on palju teed ja vahel ka mõned suupisted. Eile õhtul kutsusid meid tee majja Costin ja Claudia. Costin ja Claudia on rumeenlased kelle kiriklikul laulatusel 4.juuni käisime. Nendega tuttavaks saime aga minu poolakast korterikaaslase prantslasest sõbra juures, väikesel istumisel. Nad olid väga sõbralikud ning juba esmasel kohtumisel kutsusid meid oma pulma. Nii siis käisimegi kiriklikul laulatusel ja hiljem oleme nendega kontakti hoidnud. Aga kõigepealt räägin siis mõnusast "tee aiast" ning seejärel natuke ka laulatusest.
Eilse ceainerie nimeks oli Ceai la Vlaicu, ehk tõlkes kõlaks "Tee Vlaicu juures". Tegemist oli väga mõnusa "tee aiaga", mis tänava pealt polegi nähtav. Ma ütlen "tee aed", sest lauad paiknesidki väikeses aias, muru sees. Muru sees, sest muru oli üsna pikk, aga nii pidigi olema. Mõnes kohas kasvas midagi hundinuia sarnast,natuke lilli jne. Väga vahva aiake, üpris idamaise tunde tekitas. Menüü oli vägagi paks ja sisaldas ainult eri sorti teesid ja tee kokteile. Just nimelet, tellida sai jäätise kokteile teega. Valikut teha oli väga raske, sest kõike oleks tahtnud proovida. Mina tellisin jäätise sheigi rohelise tee ja piparmündiga. Maitses väga hästi, midagi väga uut. Kuigi väljas sadas vihma ja sähvis välku ei seganud meid see sugugi. Istusime varju all, kuum tee andis sooja ning juttu jätkus kauemaks. Jah, isegi jäätise shake oli alguses vägagi kuum. :) Ceai La Vlaicut tuleb küll veel külastada, et huvitavaid tee elamusi saada.
Jäätise shake rohelise tee ja piparmündiga
Claudiaga
Nüüd aga natuke pulmast. Costin ja Claudia abiellusid õigeusu kirikus. Seega ei mingit istumist vaid tuleb seista. Tseremoonia õnneks väga pikk ei olnudki. Tseremoonia viisid läbi lausa kolm preestrit. Või üks preester ja kaks abilist, igatahes kõik nad nägid üsnagi preestri moodi välja. Alguses lugesid nad hulgim palveid ja kõik tegid enda ette sadu kordi risti. Noorpaar sai endale pähe uhked kroonid, mis lõpus küll ära võeti. Aga nad nägid väga uhked nendega välja. Muidugi tuli noorpaaril ja tunnistajatel pühakute pilte suudelda. See on tavaks ka igapäevasel kiriku külastusel. Üsna tseremoonia lõpus tantsisid preestrid ja noorpaar koos tunnistajatega ümber altari. Ma ei tea küll, mille jaoks see vajalik oli aga eks ma uurin välja. Huvitav oli veel see, et tunnistajad hodsid käes pikki, pikki küünlaid mille ümber oli tehtud väikene kimp. Kõik oli minu jaoks väga huvitav, sest ma pole kunagi varem kiriklikku laulatust õigeusu kirikus näinud. Muidgi tundsin ennast ka natuke eksinuna, sest peaaegu koguaeg tuli nuputada, et mida nad nüüd täpselt räägivad ja mis nad täpselt teevad ja miks :) Aga sel viisil oli põnevust küllaga, et jõudnud mõeldagi, et jalad juba seismisest valutavad. Olen väga rõõmus, et mul oli seesugune võimalus.
usest.
Pikk, pikk küünal
Tants ümber alatri