Tuesday, May 24, 2011

Codlea

Vahepeal on meie tööks olla lihtsalt nagu suursaadikud - vaatame ilusaid tantse ja laule ning õigel hetkel ütleme: "Tere mina olen siit ja sealt maalt".
Meid kutsuti ühe keskkooli aastapäeva pidustustele. Suureks plussiks oli see, et keskkool asus Codleas, mis on 3 kolme tunni kaugusel Bukarestist ning ümbruses on ilusad mäed.
Saabudes kutsuti meid muidugi kohe kohvile ja koogile, laud oli aga lookas kookidest, küpsistest jne. Muidugi kohvi joomise ajal tuli meil õpetajatele ennast tutvustada, ehk siis: "Tere, mina tulen Eestist". Muidugi ei piisanud vaid sellest, vaid tuli juurde seletada, et ei Eestis ei räägita vene keelt ja meil on küll palju venelasi ja kus ikkagi täpselt siis Eesti asub. Kui kohvi joodud tehti meile kooli ekskursioon. Käisime füüsika ja keemia klassis, kus lapsed näitasid meile erinevaid eksperimente. Lõpuks jõudsime aulasse, kus lastel oli ette valmistatud väike näidend, spetsiaalselt meile. Sellega asi aga ei lõppenud. Lõpetuseks oli neil terve 2 tunnine show kooli staadionil, kus iga klass esines laulu või tansuga. See oli väga tore, saime näha rahvatantsu ja kuulda Rumeenia laule. Aga kaks tundi kuuma päikese käes oli natuke liig. Peale seda kutsuti meid pidulikule lõunasöögile, mis tegi meil tuju jälle rõõmsaks, ning väsimus kadus võluväel. Sellega ka pidu lõppes.
Peale keskkooli pidustusi külastasime lähel olevat puuetega laste keskust. Sinna minekut ma natuke kartsin, sest mul pole väga kokkupuudet puuetega lastega olnud. Aga polnud vaja midagi karta, need lapsed on väga siirad ja sõbralikud ja rõõmsad, iga pisimagi asja üle. Näiteks kas või selle üle, et nendega natuke vestled. Mängisime nendega mõningaid lihtsaid mänge ning pärast suuremald lapsed näitasid meile oma breik tantsu. Ja nad olid vägagi osavad. Järgmiseks korraks peame nüüd meiegi ühe tantsukava selgeks õppima. Nendega oli tore aga natuke ka raske. Viieks minutiks on võibolla kõik võimelised sulle tähelepanu pöörama, kuid peale seda võib juhtuda, et enamus neist istuvad maha ja on omas maailmas või mõni muutub natuke agressiivseks. Aga nii lihtsalt on nendega ja kurb ei tsau sellepärast olla, sest nemad ei ole seda mitte üldse mitte.
Kodudee kulges meil läbi ilusate mägede ja paaris kohas nägime ka ilusaid mägijärvi. Selliseid tööpäevi võiks rohkemgi olla :)

Monday, May 9, 2011

Aici Acolo Festival

Head Euroopa päeva! Meie tähistasime Euroopa päeva festivaliga, kus lapsed erinevatest Bukaresti lasteaedadest, esitasid tantse ja laule Euroopa maadest. Festival ei olnud aga ainult Euroopa päeva tähistamiseks, vaid ka väike ülevaatus meie tööst siin.
Veebruarist saati olen käinud erinevates lasteaedades lastele Eestit tutvustamas. Peale minu on siin aga veel vabatahtlike (Austirast, Hispaaniast, Saksamaalt, Taanist, Poolast, Itaaliast, Prantsusmaalt, Lätist ja Leedust). Nende töö on täpselt sama - käia lasteaedades lastele tunde andmas oma maa kohta. Meie projekti põhimõte on lastele näidata mitmekesisust, et maailm on suur ja lai, kus on erinevaid inimesi, kes räägivad erinevat keelt jne. Oma tundides mõistagi tantsime, laulame ja mängime (igaüks midagi omalt maalt).


Festivaliks valmistumine algas juba kuu aega tagasi. Lasteaiad võtsid loosiga riigi nime, ning seejärel oli nende ülesandeks esitada festivalil mõni tants, laul vms. vastavalt riigilt. Meie tööks oli muidugi natuke neid juhendada. Minul tuli abistada kahte lasteaeda (lasteaed Prichindel ja lasteaed nr. 227). Prichindeliga otsustasime rahvatantsu kasuks - neile meeldis väga tants "Oige ja Vasempa". Lasteaed nr. 227 otsustas laulda, nii siis hakkasin neile Põdral maja selgeks õpetama. Ma olin küll mures, et see osutub väga raskeks. Aga ühe nädalaga oli lastel laul selge. Lapsed said sõnad koju kaasa ja tublid vanemad kordasid lastega sõnu. Muidugi kuulsin pärast lastelt jutte: "Tead minu ema ei saa midagi nendest sõnadest aru!" või "Minu isale väga meeldib, sest see on naljakas". Muidugi juhtus ka, et jänes muutsus Janeks ja Põder oli Peder aga nad olid väga tulbid. Ja kui sel reedel lasteias nn. peaproovi tegime, siis lapsed ei öelnud mulle enam tere vaid: kopp-kopp lahti tee. :)


Festival oli tõsiselt tore. Kõik olid hoolega valmistunud - uhked kostüümid, rõõmsad lapsed ja hea energia.





Ja lasteaed nr.227 Põdral maja: http://www.youtube.com/watch?v=50lgmprXzBY